Jürgen Ligi.
Tagasi Edasi 1/1

Jürgen Ligi.

foto: Peeter Langovits/Postimees

foto
http://f.postimees.ee/f/2012/07/02/1196462t40hf9a5.jpg
http://f.postimees.ee/f/2012/07/02/1196462t44h77f5.jpg
Jürgen Ligi.
Peeter Langovits/Postimees

Jürgen Ligi: palgad on kasvanud hindadest kiiremini

17.08.2012 00:00

Kuigi meie hinnatõus on eurotsooni kiireim, on see kasv aeglustuv ning meie sissetulekute kasv on hinnatõusust kiirem, kinnitas rahandusminister Jürgen Ligi valitsuse eilsel pressikonverentsil.

 

Ligi märkis, et kuigi tarbijahindade statistika kommentaarid on valdavalt sellised, et hinnakasv oli jälle eurotsooni kõige kiirem, võib statistikat vaadata ka sedapidi, et meie hinnakasv on tublisti aeglustuv.

“Hinnatõus on pidurduv ja me peame endale sisendama, et hinnatõusu peatamiseks ei ole imerohte,” lausus Ligi. “Vägivalda hindade kallal teha ei saa,” ütles ta.

Ligi ütles, et Eurostati andmetel on meie hinnatase 80 protsenti Euroopa keskmisest ja meie majanduskasv on keskmisest kiirem.

Ligi sõnutsi läheb meie majandusel suhteliselt hästi. See tekitab inimestes optimismi, mille tulemusena kasvab ka nõudlus. Ligi sõnul tuleb arvestada, et meie majanduskasv ei tule ainult hindade kasvu arvelt, vaid ka paar protsenti sellele lisaks.

“Teenime muidugi kes kuidas, aga meie sissetulekute kasv on olnud hindade kasvust kiirem,” lausus Ligi.

Eelmisel aastal kallines toit Euroopa riikidest kõige kiiremini Eestis (8,5 protsenti) ja Lätis (7,8 protsenti). Samas suurusjärgus tõusid toiduhinnad ka Leedus ja Ungaris.

Kohvi, tee ja kakao hindade tõus oli seejuures suurim Eestis (36,5 protsenti), järgnesid Soome, Leedu, Taani ja Läti.

Kõige vähem tõusid toiduhinnad möödunud aastal Rootsis (0,6 protsenti) ja Iirimaal (0,8 protsenti), vahendab Statistikablogi.

ELis keskmiselt kallinesid toidukaubad mullu 3,2 protsenti. Elekter, gaas, soojusenergia ja küte kokku kallinesid ELis aas­taga keskmiselt 9,6 protsenti. Kõige suurem oli hinnatõus Kreekas (21,0 protsenti), järgnesid Soome (20,5 protsenti) ja Belgia (18,0 protsenti). Kõige vähem tõusid hinnad Rootsis (2,1 protsenti).

Soojusenergia 2011. aasta keskmine hinnatõus ELis oli 2010. aastaga võrreldes 7,0 protsenti. Teistest oli pikalt ees Island, kus soojusenergia oli 24,3 protsenti kallim kui aasta varem. Kõige vähem tõusis soojusenergia hind Taanis (1,9 protsenti) ja Tšehhis (2,0 protsenti).

Mootorikütuste hinnad tõusid ELis 2011. aastal keskmiselt 13,6 protsenti. Hinnad tõusid kõikides ELi riikides, enim aga Küprosel (18,5 protsenti), Maltal (18,3 protsenti) ja Slovakkias (17,7 protsenti).

Saada sõbrale
Saada sõbrale
Sinu nimi: Sõbra nimi:
Sinu meiliaadress: Sõbra meiliaadress:
SAADA SÕBRALE
E-MAIL SAADETUD
«    »  «    »
ETKN RLP