Intervjuu: Ain Mets: ”Ei ole tükk aega saanud nii kõva vatti kui nende kolme päeva jooksul”

Toomas Herm
toomas.herm@virumaateataja.ee

Metsa sõnul sealset olukorda Eesti omaga võrrelda ei tasu, sest Norra on arenenud paarsada aastat, meie ühiskond on pärast taasiseseisvumist vaba olnud kõigest 20 aastat.
Kuritegude ennetustöö Norras on perekeskne.

Ütlesite, et Bergeni linnas on aasta läbi soe. Kas see kuritegevust mõjutab?
Ilmastiku mõjudest kuritegevusele juttu ei tulnud. Norra on heaoluühiskond, jõukas ühiskond. Vestlustest jäi mulje, et kuritegevuses teevad seal ilma ikka inimesed, kes tulevad väljastpoolt. Palju on kinnipeetavaid Leedust, Poolast.

Kas oli tunda, et kohus Breiviki üle on alanud – inimesed rääkisid sellest, ametnikud viitasid oma sõnavõttudes?
See ei jäänud silma. Kõikide lehtede esiküljed kajastasid küll käimasolevat kohtuprotsessi. Teleuudistes oli ka pidev kajastus, kuid presentatsioonidel sellest juttu ei tehtud.

Külastasite Bergenis multifunktsionaalset noorteasutust. Eestis on probleemiks, et vangla ja erikooli vahel on üks lüli puudu – vanglakogemusega noorte tarvis. Praegu kipuvad vanglast tulnud noored erikoolides oma seadusi kehtestama ja nii kooli toimimist häirima.
Norras püütakse teha kõik, et noor ei satuks vanglasse. Noortele on palju mitmesuguseid programme ja eelkõige püütakse nendega tegeleda perekonna tasandil. Juba probleemide ilmnemisel perekonnas. On see siis nooruki probleem või vanematest lähtuv. Püütakse vestluste ja visiitide raames neid probleeme lahendada.
Kui need meetmed ei toimi, siis järgmine koht ongi alaealiste õigusrikkujatega tegelev rehabilitatsiooniasutus. Seal on noored vanuses 14–18 aastat. Palju tegeletakse alaealiste motivatsiooniga ja lapsega tegelevad erinevad meeskonnad: peretöö meeskond, haridusmeeskond, hindamismeeskond. Meeskondade vahel on tihe infovahetus ja koostöö.
Raviprotsess kestab kuus, järelhooldus neli kuni kuus kuud. Noore asutuses viibimise ajal tegeletakse aktiivselt ka peredega. Alguses mõtlesin ka, et on analoog meie erikoolidega, kuid ei ole. Uksed seal lukus ei käi. Sealt võib ära põgeneda ja tihti nad põgenevadki. Siis tuuakse põgenik tagasi ja püütakse temaga tööd jätkata.
Proovitakse noor viia kokku vanematega. Mõni ei taha vanematega kokku saada. Siis töötatakse selles suunas, et noorel tekiks see tahtmine.
Tihti ei taha vanemad oma lapsega kokku saada. Siis tehakse vanematega tööd, et neil see soov tekiks.
Meie erikoolides on lapsed suletud territooriumil, neil on mingid kindlad kellaajad, nad ei tohi kuhugi minna. Seal nii ei ole. Seal püütakse perekeskselt asjale läheneda.

Eelnevalt tutvustati teile lastehoolekannet koordineerivat organisatsiooni. Kuidas see toimib, kes probleemi märkab?
Eestis on üldiselt nii, et probleemse noorega hakatakse tegelema natuke hilja. Laste hoolekannet regionaalsel tasemel koordineeriv organisatsioon moodustati Norras 2004. aastal. Norras tehtud uuringud on tõestanud, et tõsiste käitumisraskustega noortele ei piisa individuaalsest teraapiast, ainult seda pakkudes tulemust ei saavuta. Rikkumiskäitumine on kompleksne ja sellega peab ka vastavalt tegelema, kaasates eri valdkondi ja gruppe noore ümber. Pered on sekkumisplaani väljatöötamisel spetsialistidega samaväärsed partnerid.

Peredele rakendatakse igasuguseid teraapiaid. Millise ettevalmistusega on sealsed ametnikud?
Seal on ametnikud üldiselt oma ala spetsialistid. Neil on ettevalmistus sotsiaaltöös, psühholoogias ja muudes valdkondades.Tõsiste käitumisraskustega noorte vägivalla pidurdamisel on üheks võimaluseks multisüsteemse teraapia programm. See on süsteemne järjepidev abi kogu perele. Eesmärk on tegeleda noore probleemide eri tahkudega ja leida lahendused teda ümbritsevas keskkonnas. Riik toetab seda tegevust.

Kui ennetav töö vilja ei kanna, satub noor Bergeni vangla noorteosakonda.
Meie külaskäigu ajal oli seal 15 alaealist. See oli küll kinnine territoorium, kuid võrkaeda seal polnud. Territoorium oli piiratud vanade liiklusmärkidega, mis tähendas uut lähenemist ning püüdu olla innovaatilised.
Tüdrukud ja poisid on seal eraldi. Neil on oma toad, kus on telerid. Nad saavad sealsel territooriumil vabalt liikuda.
Küsisin, kas teleprogrammid on piiratud, et nad ei vaataks mingeid vägivallafilme. Öeldi, et ei ole. Kõike, mis telerist tuleb, saavad vaadata.
Seal ollakse kuuest kuust kuni aastani.

Kui tüdrukud ja poisid on koos ...
Nad ei ole koos.

Kas kokku ei puutu?
Puutuvad küll. Nad on pideva järelevalve all. Kujutan umbes ette, kuhu sihite. Keegi meie delegatsioonist küsis, palju rasestusjuhte aastas tuleb. Mitte ühtegi.

Bergeni kinnine vangla on huvitav müüri poolest.
Jah, see müür on südamekujuline. Territooriumil ja hoonetes nad promovad seda suurtel piltidel. Süda sümboliseerib asjale südamega lähenemist. Neid pilte on näha pere kokkusaamisruumides. Kohtumised ei piirdu tundidega, vaid pered saavad koos olla ka pikemalt. Lastele on seal kokkusaamisruumide piires ehitatud väike mänguala, kus on liivakastid, kiiged.

Bergeni vanglast siirdusite Bjørgvini avavangla osakonda, kuidas see toimib?
See oli huvitav koht. Territoorium väga suur ei olnud. Piiratud oli umbes kahe meetri kõrguse tavalise võrkaiaga. Põgenemisi tuleb ette, aga mitte tihti. Kui kinnipeetav avavanglas millegagi vahele jääb, siis peab ta arvestama, et satub taas kinnisesse vanglasse.
Kinnipeetavaid jälgivad videovalvesüsteem ja valvemeeskond. Minul tekkis kohe küsimus, mis saab siis, kui mees kaob õhtul ära ja hommikul ilmub vaikselt kohale. Nemad selliselt ei vaata. Seal on eeskujulikult käitunul võimalus pääseda avavanglasse ja hakata tööd tegema. Tunnitasu, tõsi, ei ole seal vabaduses olijate palgaga võrreldav. Aga inimesed tahavad tööd teha. Valmistavad põhjaõngesid ja lante. Neil on seal töökoda, kus parandatakse rattaid. Inimene teenib raha ja saab endale midagi osta. Või paneb raha kõrvale ja tal on vabanemisel mingi summa alustuseks olemas.
Avavanglas saab spetsialisti käe all kunsti, muusika ja fotograafiaga tegelda. Juhendaja abiga võib kirjutada oma eluloo.
Kennelliiduga on kokkulepe, et kinnipeetavad jalutavad nende koeri. Samuti on seal väike kanala, mille eest kannavad hoolt kinnipeetavad.

Avavangla on hüppelauaks vabadusse ja samas ka proovikiviks, kas inimene on valmis vaba elu elama.
Jah.

Psühholoogid ütlevad, et kui inimene on kolm aastat vanglas olnud, siis tagasi vabasse ühiskonda minna on tal väga raske. Kui suur on Norras nende protsent, kes pärast vanglat seaduskuulekaks muutuvad?
Protsentidest seal ei räägitud. Lisaks avavanglale on veel eraldi asutus vabanemiseelseks ajaks. Maja kutsutakse poole tee majaks, seal on 16 kohta. Sinna viiakse kinnipeetav üle siis, kui tal on karistus praktiliselt kantud. Jäänud on veel paar-kolm kuud. Majja üleviimise aluseks on kinnipeetava hõivatus – kas töö, õppimise või mingi muu tegevusega.
Üleviimine poole tee majja on meede, et arendada vangi positiivset poolt ning aidata vältida uute kuritegude toimepanekut. Seega mängib üleviimine poole tee majja põhilist rolli vangide ettevalmistamisel ühiskonnaga taasühinemiseks. Vangidel on toeks professionaalne meeskond, kes aitab neil normaalselt tööd teha, suhelda ja elada.
Suurt rõhku pannakse vangide individuaalsele jälgimisprotsessile ning nende taasühinemisele ühiskonnaga. Kinnipeetaval on võimalus kutsuda sinna ka oma pere.

Naisele ja lastele tähendaks see töökoha- ja koolivahetust.
Sõltub sellest, kas naine tahab Bergenisse tulla. Võib ka nii, et pere tuleb kas või nädalavahetustel. Et pere järk-järgult kokku viia.
Poole tee maja kohta küsisin, kas inimene peab oma elamise eest tasuma. See sõltub sellest, palju ta teenib. Kui teenib kuni 4000 Norra krooni (umbes 500 eurot – toim.), siis võidakse ta poole tee maja kommunaalmaksetest vabastada. Kui teenib 5000–6000 krooni, siis 1500 krooni tuleb juba kommunaalmakseteks ära anda. Ametnik ütles, et tema maksab makse 12 000 Norra krooni kuus. Kui arvutada, siis ...

Korralik palk
Jah.

Kui tihti õnnestub vanglast vabanenul Norras tööd leida? On ju Eestis see väga raske.
Presentatsioonidest jäi mulje, et Norras see väga keeruline ei ole. Norras ei ole töötuse probleem suur. Üldjuhul seal inimesed tööd leiavad ja eri ametkondade, büroode, institutsioonide eesmärk ongi see, et saaks inimese tööle. Et tema kriminaalne minevik ei jääks segavaks faktoriks. Oluline on inimene taas ühiskonda tagasi tuua. Muidu on ta jälle vanglas tagasi.

Eestil on selleni ilmselt pikk tee.
Me kipume alati Eestit võrdlema muude arenenud ühiskondadega – mis on arenenud sadu aastaid. Me oleme 20 aastat vana riik ja tahame olla ropsuga seal, kuhu teised on olnud väga kaua teel. Me ei saa sinna hüpata. Võib-olla saame mingeid vahepealseid etappe vahele jätta, õppida teiste vigadest, aga me ei saa eirata üldist arengut.
Paljudes asjades on meil teisiti tehtud. Oleme Euroopa riik. See on hea. Aga palgad meil Euroopa riigi tasemel ei ole. Siit tekivadki igasugused lõhed.

Oslos Alna linnaosas tutvusite noorte kuriteoennetusalase tööga.
Põhisuund on ikka see, et minna noorte juurde, rääkida nendega. Veenda neid mitte pruukima alkoholi, narkootikume. Leida neile tegevus, et nad millegagi pidevalt tegeleksid.

Eestis on noorte seas populaarsed kaubanduskeskused, kus siis pinkidel istutakse. Oli selline pilt ka Norras?
Ei jõudnud kauplustes ega kaubanduskeskustes käia. Programm oli nii tihe, et hommikul kell kuus panin kingad jalga ja õhtul kell üksteist võtsin ära. Ei ole tükk aega saanud nii kõva vatti kui nende kolme päeva jooksul.

Mida esmalt mõtlesite, kui tagasi Eestisse lendavasse lennukisse istusite?
Esimene emotsioon oli, et jõuan koju ja magan. Magasin ka tegelikult. Terve päeva.

Metsa sõnul sealset olukorda Eesti omaga võrrelda ei tasu, sest Norra on arenenud paarsada aastat, meie ühiskond on pärast taasiseseisvumist vaba olnud kõigest 20 aastat.
Kuritegude ennetustöö Norras on perekeskne.

Ütlesite, et Bergeni linnas on aasta läbi soe. Kas see kuritegevust mõjutab?
Ilmastiku mõjudest kuritegevusele juttu ei tulnud. Norra on heaoluühiskond, jõukas ühiskond. Vestlustest jäi mulje, et kuritegevuses teevad seal ilma ikka inimesed, kes tulevad väljastpoolt. Palju on kinnipeetavaid Leedust, Poolast.

Kas oli tunda, et kohus Breiviki üle on alanud – inimesed rääkisid sellest, ametnikud viitasid oma sõnavõttudes?
See ei jäänud silma. Kõikide lehtede esiküljed kajastasid küll käimasolevat kohtuprotsessi. Teleuudistes oli ka pidev kajastus, kuid presentatsioonidel sellest juttu ei tehtud.

Külastasite Bergenis multifunktsionaalset noorteasutust. Eestis on probleemiks, et vangla ja erikooli vahel on üks lüli puudu – vanglakogemusega noorte tarvis. Praegu kipuvad vanglast tulnud noored erikoolides oma seadusi kehtestama ja nii kooli toimimist häirima.
Norras püütakse teha kõik, et noor ei satuks vanglasse. Noortele on palju mitmesuguseid programme ja eelkõige püütakse nendega tegeleda perekonna tasandil. Juba probleemide ilmnemisel perekonnas. On see siis nooruki probleem või vanematest lähtuv. Püütakse vestluste ja visiitide raames neid probleeme lahendada.
Kui need meetmed ei toimi, siis järgmine koht ongi alaealiste õigusrikkujatega tegelev rehabilitatsiooniasutus. Seal on noored vanuses 14–18 aastat. Palju tegeletakse alaealiste motivatsiooniga ja lapsega tegelevad erinevad meeskonnad: peretöö meeskond, haridusmeeskond, hindamismeeskond. Meeskondade vahel on tihe infovahetus ja koostöö.
Raviprotsess kestab kuus, järelhooldus neli kuni kuus kuud. Noore asutuses viibimise ajal tegeletakse aktiivselt ka peredega. Alguses mõtlesin ka, et on analoog meie erikoolidega, kuid ei ole. Uksed seal lukus ei käi. Sealt võib ära põgeneda ja tihti nad põgenevadki. Siis tuuakse põgenik tagasi ja püütakse temaga tööd jätkata.
Proovitakse noor viia kokku vanematega. Mõni ei taha vanematega kokku saada. Siis töötatakse selles suunas, et noorel tekiks see tahtmine.
Tihti ei taha vanemad oma lapsega kokku saada. Siis tehakse vanematega tööd, et neil see soov tekiks.
Meie erikoolides on lapsed suletud territooriumil, neil on mingid kindlad kellaajad, nad ei tohi kuhugi minna. Seal nii ei ole. Seal püütakse perekeskselt asjale läheneda.

Eelnevalt tutvustati teile lastehoolekannet koordineerivat organisatsiooni. Kuidas see toimib, kes probleemi märkab?
Eestis on üldiselt nii, et probleemse noorega hakatakse tegelema natuke hilja. Laste hoolekannet regionaalsel tasemel koordineeriv organisatsioon moodustati Norras 2004. aastal. Norras tehtud uuringud on tõestanud, et tõsiste käitumisraskustega noortele ei piisa individuaalsest teraapiast, ainult seda pakkudes tulemust ei saavuta. Rikkumiskäitumine on kompleksne ja sellega peab ka vastavalt tegelema, kaasates eri valdkondi ja gruppe noore ümber. Pered on sekkumisplaani väljatöötamisel spetsialistidega samaväärsed partnerid.

Peredele rakendatakse igasuguseid teraapiaid. Millise ettevalmistusega on sealsed ametnikud?
Seal on ametnikud üldiselt oma ala spetsialistid. Neil on ettevalmistus sotsiaaltöös, psühholoogias ja muudes valdkondades.Tõsiste käitumisraskustega noorte vägivalla pidurdamisel on üheks võimaluseks multisüsteemse teraapia programm. See on süsteemne järjepidev abi kogu perele. Eesmärk on tegeleda noore probleemide eri tahkudega ja leida lahendused teda ümbritsevas keskkonnas. Riik toetab seda tegevust.

Kui ennetav töö vilja ei kanna, satub noor Bergeni vangla noorteosakonda.
Meie külaskäigu ajal oli seal 15 alaealist. See oli küll kinnine territoorium, kuid võrkaeda seal polnud. Territoorium oli piiratud vanade liiklusmärkidega, mis tähendas uut lähenemist ning püüdu olla innovaatilised.
Tüdrukud ja poisid on seal eraldi. Neil on oma toad, kus on telerid. Nad saavad sealsel territooriumil vabalt liikuda.
Küsisin, kas teleprogrammid on piiratud, et nad ei vaataks mingeid vägivallafilme. Öeldi, et ei ole. Kõike, mis telerist tuleb, saavad vaadata.
Seal ollakse kuuest kuust kuni aastani.

Kui tüdrukud ja poisid on koos ...
Nad ei ole koos.

Kas kokku ei puutu?
Puutuvad küll. Nad on pideva järelevalve all. Kujutan umbes ette, kuhu sihite. Keegi meie delegatsioonist küsis, palju rasestusjuhte aastas tuleb. Mitte ühtegi.

Bergeni kinnine vangla on huvitav müüri poolest.
Jah, see müür on südamekujuline. Territooriumil ja hoonetes nad promovad seda suurtel piltidel. Süda sümboliseerib asjale südamega lähenemist. Neid pilte on näha pere kokkusaamisruumides. Kohtumised ei piirdu tundidega, vaid pered saavad koos olla ka pikemalt. Lastele on seal kokkusaamisruumide piires ehitatud väike mänguala, kus on liivakastid, kiiged.

Bergeni vanglast siirdusite Bjørgvini avavangla osakonda, kuidas see toimib?
See oli huvitav koht. Territoorium väga suur ei olnud. Piiratud oli umbes kahe meetri kõrguse tavalise võrkaiaga. Põgenemisi tuleb ette, aga mitte tihti. Kui kinnipeetav avavanglas millegagi vahele jääb, siis peab ta arvestama, et satub taas kinnisesse vanglasse.
Kinnipeetavaid jälgivad videovalvesüsteem ja valvemeeskond. Minul tekkis kohe küsimus, mis saab siis, kui mees kaob õhtul ära ja hommikul ilmub vaikselt kohale. Nemad selliselt ei vaata. Seal on eeskujulikult käitunul võimalus pääseda avavanglasse ja hakata tööd tegema. Tunnitasu, tõsi, ei ole seal vabaduses olijate palgaga võrreldav. Aga inimesed tahavad tööd teha. Valmistavad põhjaõngesid ja lante. Neil on seal töökoda, kus parandatakse rattaid. Inimene teenib raha ja saab endale midagi osta. Või paneb raha kõrvale ja tal on vabanemisel mingi summa alustuseks olemas.
Avavanglas saab spetsialisti käe all kunsti, muusika ja fotograafiaga tegelda. Juhendaja abiga võib kirjutada oma eluloo.
Kennelliiduga on kokkulepe, et kinnipeetavad jalutavad nende koeri. Samuti on seal väike kanala, mille eest kannavad hoolt kinnipeetavad.

Avavangla on hüppelauaks vabadusse ja samas ka proovikiviks, kas inimene on valmis vaba elu elama.
Jah.

Psühholoogid ütlevad, et kui inimene on kolm aastat vanglas olnud, siis tagasi vabasse ühiskonda minna on tal väga raske. Kui suur on Norras nende protsent, kes pärast vanglat seaduskuulekaks muutuvad?
Protsentidest seal ei räägitud. Lisaks avavanglale on veel eraldi asutus vabanemiseelseks ajaks. Maja kutsutakse poole tee majaks, seal on 16 kohta. Sinna viiakse kinnipeetav üle siis, kui tal on karistus praktiliselt kantud. Jäänud on veel paar-kolm kuud. Majja üleviimise aluseks on kinnipeetava hõivatus – kas töö, õppimise või mingi muu tegevusega.
Üleviimine poole tee majja on meede, et arendada vangi positiivset poolt ning aidata vältida uute kuritegude toimepanekut. Seega mängib üleviimine poole tee majja põhilist rolli vangide ettevalmistamisel ühiskonnaga taasühinemiseks. Vangidel on toeks professionaalne meeskond, kes aitab neil normaalselt tööd teha, suhelda ja elada.
Suurt rõhku pannakse vangide individuaalsele jälgimisprotsessile ning nende taasühinemisele ühiskonnaga. Kinnipeetaval on võimalus kutsuda sinna ka oma pere.

Naisele ja lastele tähendaks see töökoha- ja koolivahetust.
Sõltub sellest, kas naine tahab Bergenisse tulla. Võib ka nii, et pere tuleb kas või nädalavahetustel. Et pere järk-järgult kokku viia.
Poole tee maja kohta küsisin, kas inimene peab oma elamise eest tasuma. See sõltub sellest, palju ta teenib. Kui teenib kuni 4000 Norra krooni (umbes 500 eurot – toim.), siis võidakse ta poole tee maja kommunaalmaksetest vabastada. Kui teenib 5000–6000 krooni, siis 1500 krooni tuleb juba kommunaalmakseteks ära anda. Ametnik ütles, et tema maksab makse 12 000 Norra krooni kuus. Kui arvutada, siis ...

Korralik palk
Jah.

Kui tihti õnnestub vanglast vabanenul Norras tööd leida? On ju Eestis see väga raske.
Presentatsioonidest jäi mulje, et Norras see väga keeruline ei ole. Norras ei ole töötuse probleem suur. Üldjuhul seal inimesed tööd leiavad ja eri ametkondade, büroode, institutsioonide eesmärk ongi see, et saaks inimese tööle. Et tema kriminaalne minevik ei jääks segavaks faktoriks. Oluline on inimene taas ühiskonda tagasi tuua. Muidu on ta jälle vanglas tagasi.

Eestil on selleni ilmselt pikk tee.
Me kipume alati Eestit võrdlema muude arenenud ühiskondadega – mis on arenenud sadu aastaid. Me oleme 20 aastat vana riik ja tahame olla ropsuga seal, kuhu teised on olnud väga kaua teel. Me ei saa sinna hüpata. Võib-olla saame mingeid vahepealseid etappe vahele jätta, õppida teiste vigadest, aga me ei saa eirata üldist arengut.
Paljudes asjades on meil teisiti tehtud. Oleme Euroopa riik. See on hea. Aga palgad meil Euroopa riigi tasemel ei ole. Siit tekivadki igasugused lõhed.

Oslos Alna linnaosas tutvusite noorte kuriteoennetusalase tööga.
Põhisuund on ikka see, et minna noorte juurde, rääkida nendega. Veenda neid mitte pruukima alkoholi, narkootikume. Leida neile tegevus, et nad millegagi pidevalt tegeleksid.

Eestis on noorte seas populaarsed kaubanduskeskused, kus siis pinkidel istutakse. Oli selline pilt ka Norras?
Ei jõudnud kauplustes ega kaubanduskeskustes käia. Programm oli nii tihe, et hommikul kell kuus panin kingad jalga ja õhtul kell üksteist võtsin ära. Ei ole tükk aega saanud nii kõva vatti kui nende kolme päeva jooksul.

Mida esmalt mõtlesite, kui tagasi Eestisse lendavasse lennukisse istusite?
Esimene emotsioon oli, et jõuan koju ja magan. Magasin ka tegelikult. Terve päeva.