Ja teisest küljest meenub sõjaväljal abi andmise seadus: abi tuleb anda neile, kes on koomas, kes veel kõva häälega appi karjub, sellega on natuke aega. Meil pensionäridel ei ole võimalik oma raha streikide peale kulutada. Seda luksust võivad lubada endale juba rahakamad inimesed.
Aga mulle tuleb pähe ketserlik mõte, mis saaks siis, kui streikima hakkaksid lüpsjad. Kui jätta lüpsikari 48 tundi lüpsmata või panna lehmi lüpsma nn õpilased. Ma arvan, et siis lõppeks ka Eesti poodides piim.
Lõpetuseks parafraas: mida võib teha Jupiteriga, ei tehta veisega (härg on kohiveis).

Lugupidamisega
Priidu Puhk
pensionär-zootehnik Kiltsist